Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu. Maheveiseliha on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja süüa GMO-vaba mahesööta. Rohumaasöödal ja vabapidamisel loomad on tervemad ja nende toodang omakorda inimesele tervislikum.

Uuringud on näidanud, et mahelihas on tavalihaga võrreldes tihti inimese tervisele parem rasvhapete profiil – suurem oomega-3-rasvhapete sisaldus ning väiksem küllastunud rasvhapete sisaldus. Oomega-3-rasvhapped aitavad ära hoida südamehaigusi, vähendavad diabeediriski ning mõjuvad positiivselt närvisüsteemile. Maheliha on hinnatud kõrgema sensoorse kvaliteedi tõttu, mis on tingitud suuremast intramuskulaarse rasva sisaldusest võrreldes tavalihaga. Bioaktiivsete ainete sisaldust lihas mõjutab kõige rohkem loomasööda valik – liha toiteväärtus on oluliselt suurem, kui söödaratsioonis domineerivad rohumaasöödad.

Mahepiim on ehtne maapiim, mis tuleb mahelehmadelt, kes elavad liigiomastes tingimustes ja söövad mahesööta (GM sööta ei tohi mahelehmadele anda), mis on suures osas kasvatatud samas mahetalus kohapeal. Karjatamishooajal pääsevad mahelehmad kindlasti karjamaale.
Mahelehmadele tervishoid põhineb tõugude ja aretusliinide valikul ning ka headel pidamis- ja söötmistingimustel. Haiguste ennetuseks ei ole lubatud kasutada hormoonpreparaate ega antibiootikume, vajadusel loomi vaktsineeritakse. Haigestunud lehmi loomulikult ravitakse, kuid rakendub pikk müügikeeluaeg, mille käigus lüpstud piim läheb mahakandmisele.

Vt ka mahepiim.ee

Uuringud on tõestanud, et mahepiim sisaldab rohkelt vitamiine, oomega-3 rasvhappeid, konjugeeritud linoolhapet (CLA) ja antioksüdante (nt E-vitamiin).

Mahepiimas leiduvad mitmed tervisele kasulikud ühendid, mis aitavad tervist hoida:
•  E-vitamiin, antioksüdandid ja oomega-3 rasvhapped hoiavad eemal vähkhaigusi ja põletikke ning kaitsevad immuunsüsteemi. E-vitamiin osaleb vererakkude kujunemises, soodustab ainevahetust ning kaitseb nahka.
•  Oomega-3 rasvhapped stimuleerivad ajutegevust, muutes ajurakkude kestad elastsemateks ja seega sidepidamise rakkude vahel stabiilsemaks. Lisaks aitab rohke oomega-3 rasvhapete tarbimine vähendada depressiooniohtu.
•  Oomega-3 rasvhapped parandavad ka vere omadusi: nad vähendavad vere viskoossust, reguleerivad vere kolestroolisisaldust, takistavad trombotsüütide kleepumist, pärsivad ateroskleroosiga kaasnevaid põletikke.
•  Konjugeeritud linoolhappel (CLA) on oluline roll rasvade põletamisel, valkude ja süsivesikute sünteesil ning suhkruhaiguse ennetamisel.

Inimuuringutes on leitud, et mahetoidul võib olla kasulik mõju inimese tervisele. Hollandis korraldatud suuremahulises uuringus (KOALA) hinnati mahepiima ja mahepiimatoodete tarbimise mõju 2 700 imikule ja nende emade tervisele. Tulemused näitasid, et regulaarselt mahepiima tarbinud emade rinnapiimas oli rohkem CLAd ning nende lastel vähem nahahaigusi ja allergiaid. Sarnased tulemused ilmnesid ka viies Euroopa riigis korraldatud PARSIFAL-uuringus ca 14 000 lapsega, kus mahe- ja biodünaamiliselt toodetud toidu tarbijatel esines vähem allergiaid ning neil oli väiksem kehakaal kui tavatoidu sööjatel.

Kui tavatomat kasvab enamjaolt toitelahuses, siis mahetomat kasvab päris  mullas. Mahetomatit väetatakse orgaaniliste väetiste ja teiste mahepõllumajanduses lubatud looduslikku päritolu väetistega.  Taimekaitse põhineb mahepõllumajanduses eelkõige ennetavatel meetmetel: köögiviljakultuuridele optimaalsete kasvutingimuste loomine, optimaalne väetamine orgaaniliste väetistega, mehhaaniline umbrohutõrje jm.

Uuringud on näidanud, et mahetomatites on tihti rohkem polüfenoole (sh flavonoide). Polüfenoolid toimivad immuunsüsteemi tugevdajatena, kaitstes organismi infektsioonide eest, samuti antioksüdantidena, aidates kaasa vabade radikaalide neutraliseerimisele ning vähi tekke ennetamisele.

Maheporgand on kasvanud mullas, mida on väetatud orgaaniliste väetiste ja teiste mahepõllumajanduses lubatud looduslikku päritolu väetistega. Taimekaitse põhineb eelkõige ennetavatel meetmetel: külvikord, köögiviljakultuuridele optimaalsete kasvutingimuste loomine, õige külvi(istutus)aeg ja -sügavus, mehhaaniline umbrohutõrje jm.

Uuringud on näidanud, et tavaporganditega võrreldes on maheporgandites tihti rohkem teatud mineraalaineid (magneesium, fosfor, raud) ning suhkruid.
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskatses eelistasid rotid selgelt maheporgandit tavaporgandile.

Mahekartulikasvatuses kasutatakse väetistena sõnnikut, haljasväetisi ja muid orgaanilisi väetisi ning olulisel kohal on külvikord ehk kultuuride vaheldumine põldudel. Erinevalt tavatootmisest ei kasutata umbrohu, kahjurite ja haiguste tõrjeks sünteetilisi taimekaitsevahendeid, seetõttu ei sisalda mahekartul ka nende jääke.

Uuringud on näidanud, et mahekartulis on tihti rohkem C-vitamiini, rauda ja suhkruid. Kergesti lahustuvate mineraalsete lämmastikväetiste kasutamise tõttu võib tavakartulimugulates leiduda rohkem nitraate kui mahekartulites.

Maheteraviljakasvatuses kasutatakse väetistena sõnnikut, haljasväetisi ja muid orgaanilisi väetisi ning olulisel kohal on külvikord ehk kultuuride vaheldumine põldudel. Erinevalt tavatootmisest ei kasutata umbrohu, kahjurite ja haiguste tõrjeks sünteetilisi taimekaitsevahendeid, seetõttu ei sisalda maheteravili ka nende jääke.

Uuringud on näidanud, et kuigi maheteraviljas on tavateraviljaga võrreldes vähem proteiini, on proteiini kvaliteet parem.

Mahekanu peetakse vabapidamisel ja neil on vaba juurdepääs õuealale. Loomulikus elukeskkonnas meeldib kanadele siblides toitu otsida, end mullas puhastada, nokaga sulestikku kohendada ja õrrel istuda. Puurikanadel on seevastu nii vähe ruumi, et nad ei saa isegi tiibu sirutada, pesa ehitamisest ja õues siblimisest rääkimata.

Mahekanad söövad GMO-vaba mahesööta, neile ei anta profülaktiliselt antibiootikume ega hormoonpreparaate. Muna koostis sõltub nii kana söödast kui ka pidamisviisist. Uuringud on näidanud, et mahemunad sisaldavad nt rohkem karotenoide – nende munarebu on tumedam kui tavamunade puhul.

Karotenoidid on munarebu naturaalsed pigmendid, mis annavad rebule kollase kuni tumeoranži värvi. Nad moodustavad vähem kui 1% rebu lipiididest. Peamisteks karotenoidideks munas on karoteen ja ksantofüllid (luteiin, krüptoksantiin ja zeaksantiin), mis satuvad munasse söödataimedest nagu nt lutsern. Et rebu värvus on üks kvaliteedikriteeriume, on see majanduslikult oluline tegur. Tänapäeval suurte tavamunatootjate seas levinud praktikaks munarebu sügavkollase värvi saamiseks spetsiaalsete söödalisandite (nt sünteetilised ksantofüllid) kasutamine.

Hiljutises uuringus võrreldi mahe- ja tavamunade karotenoidide sisaldust. Mahemunades oli märkimisväärselt rohkem karotenoide luteiini ja zeaksantiini ja vähem kantaksantiini kui tavamunades. Mahemunade tumedam rebu tuleneb karotenoididerikaste taimede söömisest. Mida rohkem pääsesid kanad taimestikurikkale välijalutusalale, seda tugevam oli munakollase värvus.